Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõjust aastatel 2016-2030

Ingo ValgmaPõlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõjust aastatel 2016-2030



9. Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõjust
aastatel 2016-2030
Ingo Valgma, Vivika Väizene
Keskkonnamõju analüüsitakse aastal 2008, kui fikseeriti kaevandamise piirmäär ning
aastal 2023 kui perioodi 2016-2030 keskmine aasta. Territoriaalselt arvestatakse praegu
kehtivate kaevandamislubade mäeeraldiste, taotletavate ning tulevikus taotletavate
mäeeraldistega. Välja on toodud põlevkivi kaevandamise pärandmõju kuni 1991. aastani.
Arvestatakse maailmas kasutuses olevaid kaevandamise keskkonnamõju hindamise
metoodikaid ja standardeid [16]. Keskkonnamõjusid hinnatakse kahel aastal, 2008 ja
2023 arvestades parimat võimalikku tehnoloogiat ning halvimat võimalikku lahendust
mõjude skaalal [24, 25]. Analüüsitakse põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju kolme
kaevandamismahu korral kuni 20 mln t /a, kuni 24 mln t /a ja kuni 28 mln t /a.
Keskkonnamõju analüüsitakse kaevise transportimiseni sihtkohta, töös ei arvestata
kaevise töötlemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju valdkonnad on
aheraine kasutus, maastikumõju, ressursikasutuse efektiivsus, mõju pinna- ja põhjaveele,
müra ja tolm.
Hindamisel on kasutatud 7-palli skaalat: 1 mõju on kõige nõrgem ning 7 mõju kõige
tugevam. Põlevkivi varu paikneb töötavate karjääride ja kaevanduste väljadel, juba
suletud kaevanduste väljadel ja tuleviku väljadel. Varu kaevandamisel on aluseks võetud
kehtivad kaevandamisnormid: kaevandatakse põlevkivi aktiivset tarbe- ja reservvaru,
passiivset varu ei kaevandata [27]. Kaevandamismahu määramisel mäeeraldisele on
aluseks võetud kaevandamisloas või taotluses lubatud maksimaalne põlevkivi
kaevandamise kogus aastas. Variant 3 korral kui aastane kaevandamismaht on 28 mln t,
on suurendatud maksimaalset aastamäära Narva põlevkivikarjäär II, Narva karjäär ja
Estonia kaevanduse mäeeraldistel. Kaevandamiskohtade valikul on eesmärgiks
kaevandada esmalt aktiivsete mäeeraldiste varu, seejärel varem töötanud kaevanduste
mahajäänud varu (nt Tammiku, Sompa), seejärel töötavate mäeeraldiste kõrval asuvad
varud (nt Estoniast lõunas Estonia lõunaosa, Narva karjääril Narva II lõunaosa, Vanaküla
karjääridel Vanaküla IX) ning kõige viimasena uued eraldiseisvad kaevandamiskohad (nt
Sonda). Kaevandamismahud 1916-1991. aastani on toodud joonisel (Joonis 9-1).

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 83
Joonis 9-1Põlevkivi kaevandamise maht ning all- ja pealmaakaevandamise jagunemine, mln
t/a
Kasutusel olevad ja võimalikud põlevkivi kaevandamise tehnoloogiad
Põlevkivi kaevandamisel kasutatakse traditsioonilisi lavamaardlate tehnoloogiad.
Sarnased tehnoloogiad on kasutuses kihtmaardlates e. peamiselt kivisöe ja kaalisoola
kaevandamisel. Tehnoloogia kasutuspiirid on määratud avakaevandamisel katendi
paksusega ja katendikivimite tugevuse ning püsivusega. Allmaakaevandamisel on
tehnoloogia piiratud kattekivimite püsivusega. Põlevkivi raimamise tehnoloogia on
piiratud peamiselt aheraine e. paekivi kõvadusega.
Põlevkivi kaevandatakse karjäärides vaalkaevandamisviisiga. Katend teisaldatakse
draglainidega sisepuistangusse. Põlevkivikihind väljatakse buldooserkobestiga
selektiivselt või puurlõhketöödega kogu kihindi ulatuses e. mitteselektiivselt. Põlevkivi
laaditakse karjäärikalluritesse kopplaadurite, mehaaniliste labidate või hüdrauliliste
ekskavaatoritega. Kalluritega veetakse põlevkivi mööda veotranšeesid ja veoteid kas
rikastusvabrikusse või purustus- sorteerimis- laadimissõlme. Tarbijale veetakse põlevkivi
rongiga.
Kaevandustes väljatakse põlevkivi puurlõhketöödega kamberkaevandamisviisiga. Lagi
hoitakse üleval tulptervikutel. Kaevis laaditakse kopplaaduritega punkerpurustisse ja
transporditakse kraapkonveieri ning vagonettide (lintkonveieri) abil kaevanduse hoovi.
Maapinnal asuvasse rikastusvabrikusse tõstetakse kaevis kaldkonveieril.
0
10
20
30 Põlevkivi kaevandamise maht, mln t /a
1916 1926 1936 1946 1956 1966 1976 1986 1996 2006

Pealmaa Allmaa

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 84
Praegused kaevandamistehnoloogiad sõltuvad nende kasutuskoha traditsioonidest ja
sõltuvad kapitalimahutustest. Pidevalt otsitakse ja katsetatakse uusi tehnoloogiaid. Kui
mäendustingimused muutuvad, siis on otstarbeks uute avatavate kaevanduste puhul
kaaluda ka teiste, võimalike kaevandamistehnoloogiate kasutamist. Peamised
muudatused on seotud paksema katendi, ebapüsivamate kattekivimite ja tehnoloogia
arenguga näiteks kombainkaevandamise puhul [3]. Avakaevandamisel eristatakse katendi
eemaldamise ja kihindi väljamise tehnoloogiat mida võib muuta üksteisest oluliselt
mõjutamata.
Aheraine kasutamine
Põlevkivi aheraine tekib põlevkivikaevise rikastamisel, kui kaevisest eraldatakse
põlevkivi. Aheraine saab nimetada kaevandamisel tekkivaks jäägiks, millel ei ole veel
parimat kasutusala leitud [6,17].
Aheraine mõju hindamiseks tuleb vaadelda kahte poolt: 1) ladestatava aheraine kogust ja
2) ladestatava aheraine orgaanikasisaldust. Sellest lähtuvalt annavad mõlemad
hinnaskaala punktid ning aheraine mõju üldhinnang on nende vaheline aritmeetiline
keskmine (Joonis 9-2).

Joonis 9-2 Aheraine mõju hinnang hinnangupallides

20 mln
2023
24 mln
2023
28 mln
2023 2008 1991
20 mln
2023
(täitmine)
24 mln
2023
(täitmine)
28 mln
2023
(täitmine)
Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Variant 5 Variant 1 t Variant 2 t Variant 3 t
Aheraine kokku 2.5 2.5 3 3.5 6 1 1 1
Aheraine kogus 3 3 4 3 5 1 1 1
Aheraine orgaanika 2 2 2 4 7 1 1 1

0
1
2
3
4
5
6
7
8 Mõju hinnang (pallid)

Aheraine mõju

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 85
Joonis 9-3 Põlevkivi olemasolevate aherainemägede asukohaskeem
Lähtuvalt lähteandmetest on teada olemasolevate aherainemägede omadused, kuju,
ohtlikkus jt andmed (Joonis 9-3). Andmeid analüüsides saab tuua välja, et viimaste
aastate jooksul tekib keskmiselt 5 miljonit tonni aherainet (Joonis 9-4). Aheraine
kasutamise eesmärgiks on kogu tekkiva aheraine kasutamine tee-ehituses, ehituses või
täitematerjalina. Rikastusvabrikutes rikastatud põlevkivi töötlemisel jääb järgi aheraine
orgaanikasisaldusega kuni 4%.

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 86
Joonis 9-4 Aheraine tekkimise dünaamika Eesti põlevkivimaardlas (1945 kuni 2023)
Põlevkivi aheraine keskkonnamõju pärandmõju on igale Ida-Virumaad külastavale
isikule märgatav, kuna maastik on liigendatud aheraine mägedega, mida on kokku 34
erinevat aheraine puistangut. Lähtuvalt kasutatud kaevandamistehnoloogiast,
rikastamistehnoloogiast on jäänud mägedesse ekstreemsetel juhtudel kuni 15%
orgaanikat, mis teatud olukordades ise süttib. Nii on ka juhtunud, mille eredaim näide on
Kukruse aherainepuistang, mis põleb seest siiani. Keskmiselt ladustati aheraine
mägedesse kuni 6,3 mln t/a.
Maastikumõju
Maastikumõju hindamise alusandmed on kaevandamistehnoloogiad, kaevejärgud,
maastikuelemendid, stabiilsuskategooriad ja pinnakattetüübid.
Kaevandamistehnoloogiad on:
1. Vaalkaevandamine draglainidega või hüdrauliliste ekskavaatoritega.
2. Tulptervikutega kamberkaevandamine.
3. Tulevikutehnoloogiana tulptervikutega kamberkaevandamine täitmisega.
Käesolevas töös ei käsitleta teisi potentsiaalseid kaevandamistehnoloogiad nagu –
puistangusildadega paljandamine, lankkaevandamine või lühieekombainkaevandamine.

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 87
Käsitletakse etappe, mille algusaasta on 1916, ehk kaevandamise algusaasta. Lõpuaastad
on 1991, 2008, 2023 (Joonis 9-5).
Madalamad alad on sobilikud avakaevandamiseks ja sügavamad allmaakaevandamiseks.
See tuleneb kaeveväljal kasutatavast tehnoloogiast, majanduseelistustest,
kaevandamistavast, eelistustest e. kaevandaja soovist ja kohalikest piirangutest. Oluline
valikukriteerium on kattekivimite paksus e. katenditegur. Vaieldavaks alaks võiks olla
näiteks Aidu karjääri lõunaosa või Narva karjääri lõunaosa, kus oleksid kaalutavad nii
ava- kui allmaakaevandamisviisid.
Kaevandamise mõju maastikule saab hinnata mõõdetavate ja hinnanguliste näitajate
kaudu (Joonis 9-6). Mõõdetavad on geomeetrilised ja mehhaanilised näitajad [1,4]. Kuna
osa neist on piirangud, siis on need kõige selgemad hindamiskriteeriumid (ebastabiilne
nõlv, maapind ). Suur osa otsustest tehakse ka hinnangute alusel, mis ei ole mõõdetavad
(aheainemägi on ilus, kole, hea, halb) [11]. Kaevandamise mõju maastikule ei ole
maailmas seadusandlikult standardiseeritud või kategoriseeritud. Nõudeid esitatakse
maaomanike poolt vastavalt kohalikele oludele. Seadusandlus on muudetud paindlikuks
sätestades vaid mõned piirtingimused [25].
Kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord sätestab loodusseadustest tulenevad
nõuded, milleks on:
1. Vaalkaevandamisega rikutud maa puhul: Tasandatud ala läbivate kaevikute nõlvanurk peab olema
väiksem kui väljatud katendi püsinurk.
2. Kaljuse kivimi karjääri küljed kujundatakse vastavalt korrastamistingimustele kas laugeks, kattes
need taimestikule sobiva pinnasega nii, et nõlvanurk ei ületaks nõlva katvate kivimite püsinurka,
või jäetakse järsuks, puhastades nad kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud
varinguoht. Järsk külg tuleb tõkestada ülevalt valli, põõsastiku, heki või piirdega [28].
3. Kaevandamisloa omanik peab tagama kaeveõõnte füüsilise stabiilsuse ja vajumite tekke vältimise
vastavalt Eesti maapõueseadusele [26].
Peamised soovitused mis on olnud eelnevalt kehtinud seadusandlikes aktides:
1. Karjääripuistangu rekultiveerimisel metsamaaks tuleb tagada, et maapind ei jääks liialt laineline.
Maksimaalne nõlvanurk kuni 8 kraadi. Tagada maapinnast madalam põhjaveetaseme sügavus
(mitte vähem kui 0,7 m maapinnast).
2. Karjääripuistangu rekultiveerimisel põllumaaks tuleb tagada maapinna minimaalne lainelisus.
Maksimaalne nõlvanurk kuni 3 kraadi ja vältida sulglohkude tekitamist. Tagada põhjaveetaseme
sügavus mitte vähem kui 1 m maapinnast.
Peamised kategooriad, mida kasutatakse altkaevandatud maapinna klassifitseerimisel, on
stabiilsuskategooriad [12,13,9]:
1. Püsiv maa
2. Langetatud maa
3. Stabiilne maa
4. Kvaasistabiilne maa

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 88
Joonis 9-5 Kaevandamissügavuse 0-12 ja 13-40m andmetel rajoneeritud kaevandamisala.
10x10km võrgustik

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 89
Joonis 9-6 Maastikumõju kaalutud keskmised hindepallid

0 1 2 3 4 5 6
5
4
1
2
3
1 t
2 t
3 t

5 4 1 2 3 1 t 2 t 3 t
Kokku 4,4 4,2 4,0 4,0 4,0 2,7 2,8 2,6
Karjäär 5,0 5,0 4,8 4,8 4,8 2,5 2,5 2,5
Kaevandus 4,0 3,8 3,6 3,6 3,6 2,8 2,9 2,7

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 90
Pärandmõju käsitleb perioodi 1916 kuni 1991 aastani.
Kaevandamisel jäeti või jäetakse karjääride alale puistangud, tranšeed ja kaevanduste
alale muudetud stabiilsusega alad, mis on enamuses kaetud metsaga (Joonis 9-7, Joonis
9-8, Joonis 9-9).

Joonis 9-7 Kaevandatud alade suurused, km2
0
100
200
300
400
500
600

5 4 1 2 3 Hõivatud pindala, km2

Variant

Kaevandused
Karjäärid
Kokku

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 91
Joonis 9-8 Maakatte jaotus aladel, km2

Joonis 9-9 Kaevandatud alad kaeveväljade kaupa
Vastavalt käsitletavatele variantidele on näidatud maakatte jaotus kaevandamisaladel.
Maakatet on võimalik hinnata praeguse Eesti topograafilise andmekogu järgi ja hinnata,
millega kaetud aladel toimub või hakkab toimuma kaevandamine. Aidu II mäeeraldise
kasutuselevõtt karjäärialana on problemaatiline, kuna alal asuvast Maidla vallast on leitud
muinasaegne mõõk [14], kuid selle leiukohta pole muinsuskaitse alla võetud. Vahetus
Põld; 78 Põld; 95 Põld; 108 Põld; 113 Põld; 118
Mets; 161

Mets; 190

Mets; 231 Mets; 248 Mets; 257

0
100
200
300
400
500
600

1 2 3 4 5

Jäätmaa, 1991
Haljasala, 1991
Mahajäetud turbaväli, 1991
Turbaväli, 1991
Raba puudega, 1991
Raba, 1991
Raskestiläbitav soo, 1991
Madalsoo+p
Madalsoo
Põõsas
Noor mets
Mets
Lage

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 92
läheduses paikneb Maidla mõis, väljal asuvad ohvrikivid. 1241. aastal "Taani
hindamisraamatus" on esmamainitud 16 adramaaga Aidu küla põllusiilud, mis ulatusid
osalt ka Maidla väljale.
Mõju põhja- ja pinnaveele
Põlevkivikaevandamise mõju hindamisel põhja- ja pinnaveele tuleb lähtuda mõjust
hüdrogeoloogiale, hüdroloogiale ja hüdrogeokeemiale:
 põhjavee tasemete muutused (alanduslehtri tekkimine ja muutumine)
 mõju pinnaveekogudele (põhjavee väljapumpamise mõju)
 pinna- ja põhjavee keemilise koostise muutus
Kõik need muutused on seotud ajalise dünaamikaga ning vaadeldavad kolmes etapis:
 enne kaevandamist (või kaevandamise laienemist)
 kaevandamise ajal
 pärast kaevandamist (ka prognoosid)
Põlevkivi kaevandamise mõju põhja- ja pinnaveele hinnangupallides on toodud järgneval
graafikul (Joonis 9-10).

Joonis 9-10 Põlevkivi kaevandamise mõju põhja- ja pinnaveele hinnangupallides
Põlevkivi kaevandamiseks on tarvilik alandada põhjaveetaset, sest põlevkivikihind asub
põhjaveetasemest allpool. Nii on tekkinud Ida-Virumaale alanduslehter. Kaevandustest
välja pumbatav vesi suunatakse jõgedesse, mille kaudu vesi jõuab Soome lahte, Peipsi

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 93
järve ning infiltreerub tagasi töötavatesse ja suletud kaevandustesse [7]. Väljapumbatavad
kogused sõltuvad ilmatikust. Aastas pumbatakse keskmiselt välja 212 mln m3
kuni

265 mln m3
vett.

Võttes arvesse TTÜ Mäeinstituudi poolt läbi viidud hüdrogeoloogilisi töid [2; 5; 20; 21;
22; 23; 19; 18] ning samuti Eesti Geoloogiakeskuse OÜ ja AS Maves poolt korraldatud
tööde tulemusi ning Keskkonnainfo seireandmestikku saab välja tuua järgmised olulised
seisukohad:
 Väljapumbatava veekogus ei olene suuresti põlevkivi kaevandamismahust vaid sademete hulgast.
 Suletud kaevanduste veetase sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja sademete rohkusest. Veetase on
reguleeritud töötavate kaevanduste ning väljavoolude (Tammiku väljavool Rausvere jõkke ja
Ahtme väljavool Sanniku ojja) kaudu.
 Töötavate kaevanduste poolt väljapumbatavast veest moodustab bilansikomponentide järgi kuni
65% põhjavesi ja kuni 35% on juurdevool suletud kaevandustest ja äravoolukanalitest.
 Töötavate karjääride poolt väljapumbatavast veest moodustab bilansikomponentide järgi kuni 25%
põhjavesi, kuni 13% suletud kaevandused ja 62% on sademevesi.
 Vee välja pumpamine mõjutab samuti põhjavee kvaliteeti (keemilist koostist). Töötavate ja
suletud kaevanduste piirkonnas on põhjavesi muutunud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja
üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee kvaliteet paraneb pärast kaevanduste sulgemist mõne
aasta jooksul, kui langevad sulfaatide sisaldused ja tagavad kooskõla joogivee standardiga.
 Veekvaliteedi tagamiseks on koostatud seirevõrk ning see tagab kvaliteedi jälgimise ning ohu
tekkides jõutakse reageerida.
 AS Maves poolt läbiviidud uuring kinnitab, et nii pinna- ja põhjavett mõjutavad maapeal olevad
põlenud aheraineladestud ja poolkoksi ladestud. Kaevandamisjäätmete hoidlast välja kantavad
ohtlikud ained muudavad puistanguala ja selle lähiümbruse põhjavee joogiveeallikana
kasutuskõlbmatuks. Põhjavesi on reostunud eelkõige naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete
süsivesinikega.
 Seadusandlusest lähtuvalt peavad põlevkivi kaevandavad ettevõtted tagama elanikele joogivee.
Selleks investeerivad ettevõtted puurkaevude ning ühisveevärgi süsteemidesse, et elanikud saaksid
tarbida puhast joogivett.
 Kohalike elanike veevarustusprobleemid on lahendatud tarbepuurkaevude rajamisega ning
suuremate asulate veevarustus on tagatud ühisveevärgiga.
 Kaevandustest välja pumbatavad veekogused ja nende suunamine jõgedesse tagab neis ühtlase
veevoolu ja veevoolu kõikumine väheneb, mis annab stabiilsema olukorra nii veetaimestikule kui
ka elustikule.
 Kaevandusvete mõju elusloodusele on negatiivne hapnikuvaestes tingimustes seisuveekogudes.
Samas võib täiendav vee sissevool parandada seisuveekogude hüdroloogilist režiimi Kurtna
järvestikus, mida tugevasti mõjutab Vasavere veehaare. Vooluveekogudes võib kaevandusvee
sissevool mõjutada elustikku hüdroloogilise režiimi muutumise kaudu, kuid sellise muutumise
mõju elusloodusele pole üheselt selge [10].
Ressursikasutus
Maavara varu kasutamine Eesti maapõueseaduse mõistes on väljamine tootmise
eesmärgil ja ka maavara tarbimine seda võõrandamata või kasutamine looduslikus
seisundis, ka tervikute jätmine maapealsete objektide hoidmiseks. Nii on kadu ka
hoitavate objektide alla jäetud maavara. Ressursikasutust on hinnatud ressursi kasutamise
tõhususe põhjal, mis arvestab kaevandamistehnoloogiat ja geoloogilisi iseärasusi. Kaod

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 94
tulevikus kasvavad, kuna väheneb avakaevandamise osalus. Sellest tingituna langeb ka
ressursikasutuse efektiivsus. Täitmisega kaevandamise puhul saab eeldada väljamiskao
olulist vähenemist [15].
Tolm ja müra
Põlevkivi kaevandamise müra põhiallikad, mis häirivad inimesi on rööbastransport ja
lõhketööd. Lisaks tekitavad müra ka rikastustehased ja karjäärimasinad, mis asuvad
territooriumidel, kus on lubatud kõrgem müratase. Prognooside kohaselt liiguvad
mäetööd inimasustusest kaugemale ja kaevandustesse, mis vähendavad mõju inimestele.
Müra saab leevendada kui rööbastransport asendada konveiertranspordiga, istutada
transpordi teede äärde puid või rajada müratõkkeid.
Põlevkivi kaevandamise tolmu tekke allikas, mis häirib inimesi on rööbastransport.
Lisaks tekitavad tolmu ka lõhketööd, rikastustehased ja karjäärimasinad, mis asuvad
territooriumidel, kus inimasustus on hõre või puudub üldse. Leevendavate meetmetena
saab tolmu puhul kasutada kaetud rööbastransporti, kaetud konveierit. Karjääriteid tuleb
niisutada või katta tolmuvaba kattega.
Kokkuvõte
Erinevate variantide mõjupallide summast on näha, et kõige tugevam põlevkivi
kaevandamise keskkonnamõju on variandil 5 ehk kuni aastani 1991, kokku 39,2 palli
(Joonis 9-11). Võrreldes teiste variantidega oli siis suurem mõju aheraine, pinna- ja
põhjavee ja tolmu valdkonnas (Joonis 9-12). Tänapäeval ja tulevikus muutub
kaevandamine efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks võrreldes perioodiga enne
1991 aastat. Tuleviku variandid 1, 2 ja 3 kasvavad võrdeliselt toodangumahu
suurenemisega ning samad variandid täitmisega kaevandamise korral kasvavad samas
suunas, kuid on summaarselt 5 kuni 7 palli võrra väiksema mõjuga (Joonis 9-13).

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 95
Joonis 9-11 Erinevate variantide mõjupallid valdkondade kaupa

Joonis 9-12 Mõjupallid valdkondade kaupa
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
8.0

1 2 3 4 5 6 7 8 Mõjupallid

Variandid
Variantide mõjupallid

Aheraine
Maastikumõju
Pinnavesi
Põhjavesi
Ressursikasutus
Tolm
Müra

0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
8.0

Mõjupallid

Teema valdkond
Variantide mõjupallid

1
2
3
4
5
6
7
8

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 96
Joonis 9-13 Erinevate variantide mõjupallide summa
Aheraine keskkonnamõju on võimalik vähendada, kui leitakse kasutusotstarve. Peamised
kasutust leidvad võimalused on tekkiva aheraine töötlemine ehitusmaterjaliks,
kasutamine kaevanduste täitmisel täitematerjalina, kasutamine lubja toormena jt
võimalused.
Maastikumõju leevendav meede avakaevandamise korral on korrastamine ja täitmine.
Allmaakaevandamise korral on leevendav meede täitmine, mille korral uuemaks suunaks
võib nimetada pastakujulise täitematerjaliga täitmist [8]. Stabiilse maa jätmise üks
alternatiividest on lausväljamine lauslangetamisega, mis on maailmas laialdases
kasutuses.
Hüdrogeokeemia poolt on määratud aktidega seiratavate elementide norm ja
piirväärtused, mida tuleb järgida. Vee muutuste jälgimiseks on koostatud nii riiklike kui
ettevõtete põhiseid seirevõrke. Seirevõrkude ülesandeks peab olema erinevate aktidega
määratud elementide seire ja järelevalve.
Põhja ja pinnavee hindamisskaala kujunemisel tuleb arvestada: alanduslehtrite
koondpindala suurusega; veepumpamise mahuga ja veekeemiliste näitajatega.
Alanduslehtri koondpindala suuruse juures on oluline, kui suur maa-ala on alanduslehtrist
mõjutatud. Veepumpamise juures tuleb arvestada maa alt välja pumbatavate
veekogustega. Veekeemia juures tuleb jälgida neid põhja- ja pinnavee keemilisi näitajaid,
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
45.0

1 2 3 4 5 6 7 8 Mõjupallide summa

Variandid
Variantide mõjupallid

Aheraine
Maastikumõju
Pinnavesi
Põhjavesi
Ressursikasutus
Tolm
Müra

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 97
mis ületavad lubatud norme, kui piirväärtused ja läviväärtused, mis on määrustes toodud
ületavad lubatud normi, siis on kindlasti kõige halvem, ehk 7 palli.
Et piirväärtusi ületanud keemilised näitajad pinna- ja põhjavee puhul viia normi
piiridesse, selle jaoks tuleb teha pidevat seiret ning jälgida, et settebasseinid töötaksid
optimaalselt ja ettenähtud tingimustel. Rangelt tuleb jälgida, et pinnavette ei satuks
edaspidi lubamatutes kogustes fenoole ja naftasaadusi. Samuti mõjub põhjavee
kvaliteedile hästi, kui kaevandused, kus põlevkivi enam ei kaevandata täituvad veega.
Sellisel juhul väheneb põhjavees SO4 sisaldus seoses põhjavee taseme stabiliseerumisega.
Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 – Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine – mi.ttu.ee/etp, B36 - Kivimi raimamine ja rikastamine
valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine.
Viited
1. Dawei Zhou1, Kan Wu1 , Ranli Chen2 and Liang Li1. GPS/terrestrial 3D laser
scanner combined monitoring technology for coal mining subsidence: a case
study of a coal mining area in Hebei, China. Journal of the International Society
for the Prevention and Mitigation of Natural Hazards. Springer Science+Business
Media Dordrecht 2013
2. Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitseline
rajoneerimine. TTÜ Mäeinstituut. 2005
3. Eesti põlevkiviressursi kasutamissuundade riikliku strateegia aastani 2020
alusuuringud, TTÜ Mäeinstituut, Tallinn 2006
4. Eesti topograafiline andmekogu (ETAK). Maa-amet. 2008.
5. Erg, K., Karu, V., Lind, H., Torn, H. 2007. Mine pool water and energy
production. Doctoral school of energy- and geo-technology January 15–20, 2007,
Kuressaare, Estonia.
6. Karu, V.; Rahe, T.; Närep, E.; Väizene, V.; Costa, J. (2013). Pilot Unit for Mining
Waste Reduction Methods. Environmental and Climate Technologies, 39 - 44.
7. Kolats, M.; Valgma, I.; Robam, K.; Väizene, V.; Karu, V.; Reinsalu, E.; Sõstra,
Ü. (2014). Mine water and dewatering of oil shale, limestone and phosphate rock
mines in Estonia. In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma.
Mäeinstituut, 2014.
8. Li, L. (2014). ”Generalized Solution for Mining Backfill Design.” Int. J.
Geomech., 14(3)
9. Liblik, Valdo; Rätsep, Aavo; Toomik, Arvi (2005). Suletud ja suletavate
kaevanduste keskkonnamõju. Valdo Liblik, Jaan-Mati Puning (Toim.). Keskkond
ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis = Environment and oil shale mining in
North-East Estonia (31 - 52). Tallinn: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
10. O. R. T. e. a. Gavrilova, „Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry,“
ELF & TTÜ, Tallinn, 2005.
11. Pensa, M.; Sellin, A.; Luud, A.; Valgma, I. (2004). An analysis of vegetation
restoration on opencast oil shale mines in Estonia. Restoration Ecology, 12, 200 -
206.

Mäendus. Mäeinstituut 2014

© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 98
12. Reinsalu, Enno ; Toomik, Arvi ; Valgma, Ingo (2002). Kaevandatud maa .
Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
13. Reinsalu, Enno; Valgma, Ingo; Sepp, Mait; Toomik, Arvi (2001). Altkaevandatud
maa kasutamisvõimalused Kohtla kaevanduse näitel. Reinsalu, E. (Toim.). Mida
tähendab kaevanduste sulgemine keskkonnale? (15 - 20). Tallinn: Tallinna
Tehnikaülikool, http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/teadus/kohtla.pdf
14. Romanovitš, G. 2009. Muinasaegse mõõga leiukoht läheb kaitse alla. Põhjarannik
18.2.2009,
15. Šommet, J.; Pastarus, J.-R. (2011). Характер разрушения закладочных
массивов. Проблемы Недропользования. Санкт-Петербургский
Государственный Горный Инс, 191, 189 - 190.
16. Šommet, J.; Pastarus, J.-R. (2012). Comparison of Dolostone and Limestone
Assessment Methods for Estonian Deposits. Environmental and Climate
Technologies, 9, 35 - 39.
17. Šommet, J.; Sabanov, S.; Pastarus, J.-R. (2010). Analyses of crushed limestone
quality developed by different methods for conditions of sustainable mining.
Проблемы Недропользования. Санкт-Петербургский Государственный
Горный Инс, 189, 133 - 135.
18. TTÜ Mäeinstituut (2010). Estonia kaevanduse ja Narva karjääri veekõrvalduse
optimiseerimine
19. TTÜ Mäeinstituut (2010). Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku
arengu kavandamine
20. TTÜ Mäeinstituut. (2004) Põlevkivi Kaevandamise AS ettevõtete tööst tulenevate
hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi koostamine 1. Etapp
21. TTÜ Mäeinstituut. (2004) Põlevkivi Kaevandamise AS ettevõtete tööst tulenevate
hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi koostamine 2. Etapp
22. TTÜ Mäeinstituut. (2004) Põlevkivi Kaevandamise AS ettevõtete tööst tulenevate
hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi koostamine 3. Etapp
23. TTÜ Mäeinstituut. (2004) Põlevkivi Kaevandamise AS ettevõtete tööst tulenevate
hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi koostamine 4. Etapp
24. Valgma, I.; Leiaru, M.; Karu, V.; Iskül, R. (2012). Sustainable mining conditions
in Estonia. 11th International Symposium "Topical Problems in the Field of
Electrical and Power Engineering", Doctoral Scholl of Energy and
Geotechnology, Pärnu, Estonia, 16-21.01.2012 (229 - 238). Tallinn: Elektriajam
25. Valgma, I.; Väizene, V.; Orru, M.; Vendla, S.; Ljaš, J.; Pensa, M.; Karu, V.
(2014). Influence of oil shale mining on the environment in Estonia. In: Resources
and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn: Mäeinstituut, 2014.
26. Väizene, V.; Orru, M.; Valgma, I.; Pastarus, J.-R.; Sõstra, Ü. (2014). Selisoo mire
above oil shale deposit area. . In: Resources and energy saving: (Toim.) I.
Valgma. Tallinn: Mäeinstituut, 2014.
27. Väizene, V.; Valgma, I.; Reinsalu, E.; Roots, R. (2014). Analyses of Estonian oil
shale resources. . In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn:
Mäeinstituut, 2014.
28. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud
maa korrastamise kord. RTL 2009, 11, 131 - 01.02.2009

*.pdf

Viimased blogipostitused