Artikkel: Tähelepanuväärne tehisjärv


TÄHELEPANUVÄÄRNE TEHISJÄRV Järved kaovad sageli inimtegevuse tõttu. Inimesed rajavad ka uusi - tehisjärvi. Alljärgnev on lühike ülevaade seniajani vähe tuntud, kuid ainulaadsest ja suuremat tähelepanu väärivast tehisjärvest Viivikonna põlevkivikarjääris, endise Viivikonna küla alal. Viivikonna küla hävis viimases sõjas. Viimased elanikud Oja ja Orgulas (sealt pärinevad ka näitleja Orgulase juured) olid sunnitud lahkuma 1960ndate aastate keskel sinna rajatava põlevkivikaevanduse tõttu. Küla nimetati Vana-Viivikonna külaks ja küla endine nimi anti enne sõda rajatud karjääriasulale. Pärastsõjajärgsele karjäärile pandi aga nimeks Viivikond (õige oleks olnud Viivikonna). Järv on umbes 400 m pikk ja 30-40 m lai. Põhja-, loode- ja lõunakallas külgnevad vahetult kaevandatud alaga e tehispinnasega, keskosas ümbritseb ida- ja läänekallast mäetöödega rikkumata ala (Viivikonna küla). Põlevkivikarjääride kaevandatud aladel on ka teisi veega täitunud kaeveõõsi - tehisjärvi. Viimaste veepinnatase on võrdne karjääri põhjas kujundatud veetasemega. Kirjeldatava järve veepind on umbes 6 m kõrgemal järve kõrval asuva kaevandatud ala veetasemest. Järv tekkis juhuslikult. 1950date aastate algul rajati põlevkivi kaevandamiseks umbes 1500 m pikkune põhja-lõuna sihil olev tranðee. Kaevandamisel põhjast lõunasse jõuti 750 m pärast rikketsooni, kus põlevkivikihind puudus tranðee umbes 400 m pikkuses osas. Kaevandamine tuli lõpetada häiretsooni piiril. Tranðeesse paigutati kattekivimeid, mida tõsteti rohkem kui üks kord ümber, et suhteliselt väikese ekskavaatoriga saaks põlevkivi paljandada. Ümbertõstmise käigus segunesid põlevkivi katvad paekivimid ning viimast katvad savi-liiv ja moreen. Kaevandatavast alast lõuna poole jääv tranðeeosa suleti umbes 50-60 m laiuse tammiga. Tamm osutus vettpidavaks ja tranðee täitus veega. Tehisjärve äärde kujunes puhkekoht. 1960ndate aastate keskel tekkis vajadus kaevandada rikketsoonist lõunapoole jäänud põlevkivi. Selleks aga oleks tulnud tranðeest vesi välja pumbata ehk tehisjärv likvideerida. Tolleaegne peainsener otsustas järve osaliselt päästa ja säilitada see tranðeeosas, kus põlevkivi ei olnud. Tamm ehitati vette seekord juba teadlikult segatud ja tihendatud kattekivimitest. Töö tehti ekskavaatoriga, mille kopa maht oli 10 m3 ja noole pikkus 60 m (ka praegu töötavad Viivikonna karjääris samasugused ekskavaatorid). Sellise ekskavaatoriga sai ehitada 30 m laiuse tammi. Lõunapoolne osa pumbati tühjaks. Tamm osutus vettpidavaks ja järv säilis. Sel aastal saab järv oma praeguses suuruses 34 aasta vanuseks. Kuna vee pumpamisel tekitatud alanduslehter mõjutab Kurtna maastikukaitseala veereiimi, tegid TTÛ teadurid 1991. aastal Vasavere mattunud ürgoru veereiimi kaitseks ja parandamiseks ettepaneku muuta seniajani kasutatavat põlevkivi paljandamis- ja kaevandamistehnoloogiat. Allakirjutanute osavõtul on välja töötatud vajalikud tehnoloogiad. Neid kontrolliti ASis Maves hüdrogeoloogilise modelleerimise tarkvara ModCad ja ModFlow abil. Modelleerimise tulemused olid head. Uue tehnoloogia kasutamine võimaldaks vähendada põlevkivikadusid ja parandaks oluliselt Kurtna maastikukaitseala veereiimi. Aastatega on tehisjärve ümbrus oluliselt muutunud. Järve ümber kasvavad rohttaimed, põõsad ja puud. Tehiskeskkonda on kohati raske ära tunda. Möödunud suvel õnnestus karjäärist leida ainult üks inimene, kes järve tekkelugu teadis (ekskavaatorijuht S. Naumov). Järv ja selle ümbrus võiks huvi pakkuda mitme eriala esindajaile - limnoloogidele, bioloogidele, metsameestele, hüdrogeoloogidele, mäemeestele jt. Järve tehiskaldad on tõendusmaterjaliks oskusliku puistangumoodustamisega tehtud veetõkkest, mille veepidavus on palju kordi suurem kui looduses oleval tervikul (inimtegevusest rikkumata kivimite massiivil). Järve ümbruses võib leida kaevandatud ja rekultiveeritud metsaalasid. Järve lähedal on mitmesuguse tehnoloogiaga 9/18/13 www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/vesiloo.htm www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/1_1998/vesiloo.htm 2/2 moodustatud sisepuistanguid (sh puistanguid, mis moodustati kattekivimite tagurpidi paigutamisel - moreen põhjas ja sellel kattev paekivi). Nimetatud alade taimestiku arenemist on kahtlemata huvitav jälgida. Uurimist vajaksid ka vee omaduste muutused. Järv ja selle ümbrus on seda väärt, et järv saaks nime ja see kantaks Eesti järvede nimekirja.

Viimased blogipostitused